Tahan kirjutada!

Olen juba päris pikalt mõelnud, et tahaks kirjutada ja oma tegevustest rääkida. Hakkan aeg-ajalt siin oma emotsioone ja mõtteid avaldama. Väga pikalt ei tahakski seda tühja teksti siin alguses ajada, asun kohe asja kallale!
Olen juba pikemat aega rääkinud ühe väga meeldiva noormehega, kes on pärit Itaaliast. Peaaegu iga õhtu räägime skypes ja meie mõlema inglise keel järjest areneb. Selle juures meeldib mulle kõige rohkem see, et me mõlemad parandame üksteist ja õpime tehtud vigadest. See kõik on väga fun ja ei tasu karta, et "oi ma vist hääldasin selle sõna valesti". Kõik sujub ja juttu jätkub meil küll vist väga kauaks. Saadame üksteisele telefoni kaudu pilte oma kodukohast ja ka sõpradest ja tegevustest ja teate mis.. mulle hakkab tunduma, et olen kogu aeg koos temaga. Mõned tunnid tagasi ta kirjutas mulle, et ta on terve päev tundnud, et olen koos temaga seal samas.
Francesco õpib ülikoolis keemiat ja ta on tõesti väga tark ja intelligentne. Täna on tal ülikooli sõpradega pidu ja hiljem pidime jälle skype tegema ja ta lubas mulle tervest oma päevast rääkida.
Mulle nii meeldib, kui mul on välismaalt sõpru, kellega saan iga õhtu rääkida ja naerda + keelepraktika. Õpetan Francescole eesti keelt ka ja see on lihtsalt uskumatu... Ta õpib kiiresti ja see tuleb tal nii loomulikult välja. Jahjah.. ta üritab ka mulle itaalia keelt õpetada, aga olen päris äpu veel. Täna õhtune keeletund on veel tegemata, aga eile oli küll meil lõbus. Ta õppis ära järgmised sõnad: isa, ema, õde, vend, kass, maja, päike, järv. Ning järmised laused: Minu nimi on ..., Olen nii vana ..., Elan ... . Kirjutasin talle eesti keeles teksti ja ta luges selle puhtalt ette ja siis ma tõlkisin talle need inglise keelde. Ja nii me õpimegi!
Varsti-varsti saadan Francescole ja tema toakaaslase väikse paki koos kirjaga. Mõne kuu pärast tuleb ta Eestisse ja lubasin talle giidi mängida.


Liina.